Paber: «Tulevikulinna» mäng toob gümnaasiumisse teatriõppe

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Esmaspäeval teeb Karksi-Nuia noortekeskus vallavalitsusele ettepaneku muuta Kitzbergi gümnaasium kirjandus- ja teatrikallakuga kooliks.




Plaan sündis eelmisel nädalal «Tulevikulinna» mängul, kus neli meeskonda pakkusid üksteise võidu lahendusi valla elu edendamiseks.


Noortekeskuse juhataja Indrek Palu sõnul oli jumet ka teiste võistlejate ideedel, mis lähtusid turismi arendamise soovist, ent mängus osalejad pidasid kooli puudutavat mõtet siiski kõige perspektiivikamaks.


«Tugev gümnaasium tagab elujõulise valla,» võttis Palu kokku nende sõnumi.


Plaani on kaalutud varemgi


Kitzbergi gümnaasiumi direktor Kalle Vister on kirjandus- ja teatrikallakuga kooli plaaniga igati päri, seda enam et mõte on kaalumisel olnud varemgi.


«Meie uues õppekavas on üks suundi pärimuskultuur ja teatri erialad haakuvad sellega hästi,» rääkis ta. Kool on pidanud nõu Ugala juhi Peeter Tammearuga ning ühiselt on leitud, et võtmeküsimuseks kujuneb kvalifitseeritud lavakunstiõpetajate leidmine.


Näitlejakutsega Silvia Soro on pannud vallas aluse tugevale noortetrupile ning lastele tuttav ja ennast juba tõestanud juhendaja sobiks koolilegi.


«Ka kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu on draamakunsti õppinud,» jätkas direktor.


Samuti soovib gümnaasium teha koostööd näitekunstihuvilise Nava talu peremehe Jaak Kõdariga, kes on vabaõhulaval toonud publiku ette mitu enda kirjutatatud pärimusloolist näidendit.


«Oleme temalt spetsiaalselt meie õpilastele tellinud ühe Kitzbergi-ainelise tüki,» lausus Vister. Ta rõhutas, et suure teatritegemise juures ei tohi ära unustada dramaturgia ja kirjanduse tähtsust, seda enam et kool kannab Kitzbergi nime.


Humanitaarkallak on mõeldud gümnaasiumiastmele ning seda valdkonda käsitletakse valikainetundides.


Direktori sõnul ei jää draamaõppe tunniplaani võtmise korral teatripisikust puutumata ka väiksed õpilased, sest nemad saavad osaleda lavakunstiringides. Ehkki draamasuunaga on ka Tarvastu gümnaasium, ei näe Kalle Vister selles konkurentsi, sest koolid asuvad eri piirkondades. Küll aga avaldas ta lootust, et ettevõtmine toob tema kooli perele kaugemalt lisa.


Enamik toetas


Noortekeskuse juht Indrek Palu rääkis, et «Tulevikulinna» mängu käigus otsiti draamaõppele toetust eri elualade esindajatelt. Näiteks tunnustasid seda plaani näitlejanna Vilma Luik, Karksi vallavolikogu esimees Heino Luik ja Rakvere teatri juht Üllar Saaremäe.


«Üllar Saaremäe rõhutas, et me ei jätaks kasutamata neid võimalusi, mida pakub Viljandi kultuuriakadeemia,» vahendas Palu teatrimehe mõtteid.


Nõu küsiti kultuuriakadeemia muusikaosakonna õppekava hoidjalt Tiia Parmolt ja direktorilt Anzori Barkalajalt. Viimati nimetatu arvates tuleks koolil keskenduda eelkõige sotsiaalteatrile. Mõtet toetas selle valdkonnaga tegelnud taanlane Bo Otterstrom, kes on Karksi-Nuia noortekeskusega seotud võrgustiku «Drums for Peace» kaudu.


Kohaliku noorteteatri juht Silvia Soro toonitas, et huvi draamaõppe vastu näitab kas või iga-aastane tung lavakunsti erialale kõrgkoolis.


Tänavaküsitluses pidas kirjandus- ja teatrikallakuga kooli plaani utoopiliseks vaid kolm protsenti vastanutest, teised tunnustasid seda mõtet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles